Tervikumi ehitus läheb 10 miljonit kallimaks
PRESSITEADE
Riigi Kinnisvara AS
SA Viljandi Haigla
07.04.2021
Tervikumi ehitushankele laekus viis pakkumust
Viljandi uue maakonna haigla ja tervisekeskuse Tervikum ehitushankele esitati viis pakkumust. Riigi Kinnisvara on alustanud pakkumuste kontrollimist, pakkujate kvalifitseerimist ning muude hankeprotseduuride läbiviimist.
Tervikumi ehitushankele esitatud hinnapakkumised on vahemikus 47,1–53,8 miljonit eurot (hinnad sisaldavad käibemaksu). Saadud pakkumused on oluliselt kõrgemad projekti oodatud maksumusest.
„Koroonaviirusest tingitud mõju kinnisvaraarendusele on toonud kaasa ehitusmaterjalide märkimisväärse hinnatõusu ning samuti materjalide tarnete tõrked,” selgitas Riigi Kinnisvara kinnisvaraarenduse direktor Mihkel Mäger. „See on oluliselt mõjutamas arendusprojektide eelarveid ning projektide kogumaksumusi,” täiendas Mäger.
Tervikumi ehitushanke eelarvestus koostati parimate teadmiste ja mahuarvutuse põhjal eelmise aasta viimases kvartalis. 2021. aasta esimestel kuudel toimus maailmaturul märkimisväärne ehitusmaterjalide hinnatõus ning tänase seisuga on Eestis kallinemine metalltoodete osas olnud umbes 40%, puit-, soojustus- ning plastikmaterjalide puhul umbes 25%. Ehitushindade tõus on seotud koroonaviiruse jätkuva levikuga ning sellest tingitud piirangutega maailmas, mille mõju peegeldub nii ehitusmaterjalide tootmises, logistikas kui ka transpordis.
Pakkujad on hinnanud riske 25-kuulise ehitusperioodi jooksul kõrgemaks, kui eelmisel aastal koostatud eelarve puhul osati arvestada. Riskidena on toodud peamiselt objekti ehitustehnoloogiline keerukus, võimalik turusituatsiooni muutus, sellega seotud piirangud ning ehitusmaterjalide jätkuv kallinemine.
Tervikumi projekti kogumaksumus on 58,3 miljonit eurot (koos käibemaksuga), millest tänaste rahastusotsustega on kaetud 31,5 miljonit Euroopa Liidu vahenditega, 4,5 miljonit riigieelarvelise toetusega ning 11,4 miljonit eurot SA Viljandi Haigla eelarvest ning laenust. Senist parimat ehitushanke pakkumust arvestades jääb projekti kogumaksumusest katta veel 10,9 miljonit eurot.
Ehitusprojekti edasiminekuks on mitmeid valikud, sealhulgas uue ehitushanke korraldamine, projekti optimeerimine ning lisaraha leidmine.
Uue riigihanke korraldamine tähendaks suuremat riski eelarvele, tänases muutuvas majandusolukorras võivad ehitushinnad veelgi kallineda ja pakkujad hindavad riskide realiseerumise tõenäosust veelgi suuremaks.
Viljandi haigla juhatuse esimees Priit Tampere sõnul on lisaraha leidmine praegu pea ainuvõimalik tee. „Teised variandid võiksid teoreetiliselt olla projekti optimeerimine, kuid seda oleme me juba projekteerimise käigus teinud. Kui peaksime veel optimeerima, siis kaotaks hoone oma tervikliku funktsionaalsuse,” kommenteeris Tampere ühte võimalustest. „Võimalus oleks teha ka kordushange, kuid selleks napib meil aega, sest kaasatud Euroopa Liidu vahenditel on väga kindlalt fikseeritud tähtaeg, et hoone peab olema kasutuses 2023. aasta suve lõpuks. Vastasel juhul peame kogu raha tagasi maksma, kuna tulemused jäävad tähtaegselt toetuse tingimuste järgi saavutamata,” sõnas ta.
„Uue hoone rahastamiseks oleme taotlenud Euroopa Liidu vahendeid tervisekeskuste meetmetest 31,5 miljonit, millest ca 2 miljonit on projektiga seotud tegevusteks juba kulutatud. Viljandi haigla oli enne projekti kallinemist omavahenditest planeerinud 10 miljonit, sealhulgas pikaajaline laen, lisanduvat laenuraha on võimalik saada veel maksimaalselt 1,4 miljonit,” nentis Priit Tampere, „rohkem haiglal võimekust ei ole. Puudujääva osa leidmiseks käivad läbirääkimised sotsiaalministeeriumi ja poliitikutega,” lisas ta.
„Sotsiaalministeerium toetab Viljandi haigla ehitamist praegu kokkulepitud mahus, sest sellest saab esimene maakondlik tervise- ja heaolukeskus, kus on võimalik arendada ja rakendada inimkeskseid ja integreeritud teenuseid. Seni on haiglale eraldatud raha põhinenud mitmekordsel eelarvestamise tulemustel, kuid olukord ehitusturul on pingestunud ning tekitanud vajaduse suurendada ehituse eelarvet,“ kommenteeris sotsiaalministeeriumi tervisesüsteemi arendamise osakonna juhataja ja Viljandi haigla nõukogu esimees Agris Koppel. „Arvestades riigieelarve pingelist seisu, on lisaraha leidmine väga keeruline, kuid haigla valmisehitamine on vältimatu kogu Eesti tervisesüsteemi edasisele arengule,“ avaldas ta siiski lootust.
“Praegu püsime ajagraafikus ning otsime lahendust lisaraha kaasamiseks aprillikuu jooksul. Intensiivsed läbirääkimised käivad, osapooled on lubanud leida positiivse lahenduse, et saaksime ehitushanke tulemused kinnitada ning ehitustöödega algust teha,” kommenteeris Priit Tampere asjade edasist käiku. “Oleme kaalunud ka võimalust Viljandi haigla toetusfondi loomiseks, mille tuludest osa võiks minna uue hoone ehituse või aparatuuri soetamiseks ning osa meie inimeste arendamiseks,” lisas ta.
Viljandi maakonna haigla ja tervisekeskuse ehituse riigihanke eesmärk on Viljandi kesklinna rajada 23 000 m² suuruse netopinnaga uus ja innovaatiline tervishoiukompleks 2023. aastaks. Riigihanke viis läbi Riigi Kinnisvara.
Riigi Kinnisvara eesmärk on heaperemehelikult arendada ja hoida riigi kinnisvara, kasvatades selle väärtust. Meie kui kinnisvaraarenduse ja -haldusega tegeleva ettevõtte missiooniks on toetada riigi arengut, tagades kodanike heaolu nimel töötavatele inimestele kvaliteetne tegevus- ja töökeskkond. Ettevõte kuulub 100% Eesti Vabariigile. 2021. aasta on Riigi Kinnisvara jaoks juubeliaasta: tähistame 20. tegevusaastat.
Mariliis Sepper
RKAS kommunikatsioonijuht
5650 0623
Krista Valdvee
koostööteenuste juht
SA Viljandi Haigla
5349 5332
Riigi Kinnisvara AS
SA Viljandi Haigla
07.04.2021
Tervikumi ehitushankele laekus viis pakkumust
Viljandi uue maakonna haigla ja tervisekeskuse Tervikum ehitushankele esitati viis pakkumust. Riigi Kinnisvara on alustanud pakkumuste kontrollimist, pakkujate kvalifitseerimist ning muude hankeprotseduuride läbiviimist.
Tervikumi ehitushankele esitatud hinnapakkumised on vahemikus 47,1–53,8 miljonit eurot (hinnad sisaldavad käibemaksu). Saadud pakkumused on oluliselt kõrgemad projekti oodatud maksumusest.
„Koroonaviirusest tingitud mõju kinnisvaraarendusele on toonud kaasa ehitusmaterjalide märkimisväärse hinnatõusu ning samuti materjalide tarnete tõrked,” selgitas Riigi Kinnisvara kinnisvaraarenduse direktor Mihkel Mäger. „See on oluliselt mõjutamas arendusprojektide eelarveid ning projektide kogumaksumusi,” täiendas Mäger.
Tervikumi ehitushanke eelarvestus koostati parimate teadmiste ja mahuarvutuse põhjal eelmise aasta viimases kvartalis. 2021. aasta esimestel kuudel toimus maailmaturul märkimisväärne ehitusmaterjalide hinnatõus ning tänase seisuga on Eestis kallinemine metalltoodete osas olnud umbes 40%, puit-, soojustus- ning plastikmaterjalide puhul umbes 25%. Ehitushindade tõus on seotud koroonaviiruse jätkuva levikuga ning sellest tingitud piirangutega maailmas, mille mõju peegeldub nii ehitusmaterjalide tootmises, logistikas kui ka transpordis.
Pakkujad on hinnanud riske 25-kuulise ehitusperioodi jooksul kõrgemaks, kui eelmisel aastal koostatud eelarve puhul osati arvestada. Riskidena on toodud peamiselt objekti ehitustehnoloogiline keerukus, võimalik turusituatsiooni muutus, sellega seotud piirangud ning ehitusmaterjalide jätkuv kallinemine.
Tervikumi projekti kogumaksumus on 58,3 miljonit eurot (koos käibemaksuga), millest tänaste rahastusotsustega on kaetud 31,5 miljonit Euroopa Liidu vahenditega, 4,5 miljonit riigieelarvelise toetusega ning 11,4 miljonit eurot SA Viljandi Haigla eelarvest ning laenust. Senist parimat ehitushanke pakkumust arvestades jääb projekti kogumaksumusest katta veel 10,9 miljonit eurot.
Ehitusprojekti edasiminekuks on mitmeid valikud, sealhulgas uue ehitushanke korraldamine, projekti optimeerimine ning lisaraha leidmine.
Uue riigihanke korraldamine tähendaks suuremat riski eelarvele, tänases muutuvas majandusolukorras võivad ehitushinnad veelgi kallineda ja pakkujad hindavad riskide realiseerumise tõenäosust veelgi suuremaks.
Viljandi haigla juhatuse esimees Priit Tampere sõnul on lisaraha leidmine praegu pea ainuvõimalik tee. „Teised variandid võiksid teoreetiliselt olla projekti optimeerimine, kuid seda oleme me juba projekteerimise käigus teinud. Kui peaksime veel optimeerima, siis kaotaks hoone oma tervikliku funktsionaalsuse,” kommenteeris Tampere ühte võimalustest. „Võimalus oleks teha ka kordushange, kuid selleks napib meil aega, sest kaasatud Euroopa Liidu vahenditel on väga kindlalt fikseeritud tähtaeg, et hoone peab olema kasutuses 2023. aasta suve lõpuks. Vastasel juhul peame kogu raha tagasi maksma, kuna tulemused jäävad tähtaegselt toetuse tingimuste järgi saavutamata,” sõnas ta.
„Uue hoone rahastamiseks oleme taotlenud Euroopa Liidu vahendeid tervisekeskuste meetmetest 31,5 miljonit, millest ca 2 miljonit on projektiga seotud tegevusteks juba kulutatud. Viljandi haigla oli enne projekti kallinemist omavahenditest planeerinud 10 miljonit, sealhulgas pikaajaline laen, lisanduvat laenuraha on võimalik saada veel maksimaalselt 1,4 miljonit,” nentis Priit Tampere, „rohkem haiglal võimekust ei ole. Puudujääva osa leidmiseks käivad läbirääkimised sotsiaalministeeriumi ja poliitikutega,” lisas ta.
„Sotsiaalministeerium toetab Viljandi haigla ehitamist praegu kokkulepitud mahus, sest sellest saab esimene maakondlik tervise- ja heaolukeskus, kus on võimalik arendada ja rakendada inimkeskseid ja integreeritud teenuseid. Seni on haiglale eraldatud raha põhinenud mitmekordsel eelarvestamise tulemustel, kuid olukord ehitusturul on pingestunud ning tekitanud vajaduse suurendada ehituse eelarvet,“ kommenteeris sotsiaalministeeriumi tervisesüsteemi arendamise osakonna juhataja ja Viljandi haigla nõukogu esimees Agris Koppel. „Arvestades riigieelarve pingelist seisu, on lisaraha leidmine väga keeruline, kuid haigla valmisehitamine on vältimatu kogu Eesti tervisesüsteemi edasisele arengule,“ avaldas ta siiski lootust.
“Praegu püsime ajagraafikus ning otsime lahendust lisaraha kaasamiseks aprillikuu jooksul. Intensiivsed läbirääkimised käivad, osapooled on lubanud leida positiivse lahenduse, et saaksime ehitushanke tulemused kinnitada ning ehitustöödega algust teha,” kommenteeris Priit Tampere asjade edasist käiku. “Oleme kaalunud ka võimalust Viljandi haigla toetusfondi loomiseks, mille tuludest osa võiks minna uue hoone ehituse või aparatuuri soetamiseks ning osa meie inimeste arendamiseks,” lisas ta.
Viljandi maakonna haigla ja tervisekeskuse ehituse riigihanke eesmärk on Viljandi kesklinna rajada 23 000 m² suuruse netopinnaga uus ja innovaatiline tervishoiukompleks 2023. aastaks. Riigihanke viis läbi Riigi Kinnisvara.
Riigi Kinnisvara eesmärk on heaperemehelikult arendada ja hoida riigi kinnisvara, kasvatades selle väärtust. Meie kui kinnisvaraarenduse ja -haldusega tegeleva ettevõtte missiooniks on toetada riigi arengut, tagades kodanike heaolu nimel töötavatele inimestele kvaliteetne tegevus- ja töökeskkond. Ettevõte kuulub 100% Eesti Vabariigile. 2021. aasta on Riigi Kinnisvara jaoks juubeliaasta: tähistame 20. tegevusaastat.
Mariliis Sepper
RKAS kommunikatsioonijuht
5650 0623
Krista Valdvee
koostööteenuste juht
SA Viljandi Haigla
5349 5332
